Varajane uurimine (20. sajandi algusest II maailmasõjani)
Droonide prototüüp pärineb I maailmasõjast. 1916. aastal töötas Ameerika leiutaja Elmer Sperry välja esimese raadio-juhitava mehitamata õhusõiduki sihtmärkide treenimiseks. Teise maailmasõja ajal välja töötatud Saksa tiibraketti V-1 peetakse droonitehnoloogia varaseks näiteks. Kuigi see oli peamiselt relv, panid selle tehnoloogilised põhimõtted aluse droonide edasisele arendamisele.
Sõjaline areng külma sõja ajal (1950-1980ndad)
Külma sõja ajal kasutati droonitehnoloogiat sõjaliseks luureks laialdaselt. 1950. aastatel töötas USA välja Firebee sihiku drooni, mis hiljem muudeti luuredrooniks ja täitis Vietnami sõja ajal tuhandeid missioone. Iisrael kasutas 1982. aasta Bekaa oru õhulahingus edukalt droone Süüria õhutõrje petmiseks, näidates droonide taktikalist väärtust.
Tehnoloogilised läbimurded ja mitmekesised rakendused (1990.–2010. aastad)
1990. aastatel võimaldas GPS-tehnoloogia laialdane kasutamine droonidel saada täpseid navigeerimisvõimalusi. 1995. aastal oli USA droon Predator esimene, mis varustati rakettidega, olles teerajajaks luure- ja löögivõimes. Umbes samal ajal algas tsiviildroonide väljatöötamine. DJI asutamine 2006. aastal soodustas tarbijadroonide laialdast kasutuselevõttu. Pärast 2010. aastat tõid edusammud sensorite, akude ja lennujuhtimise tehnoloogias kaasa droonirakenduste plahvatusliku kasvu põllumajanduses, logistikas, filmides ja televisioonis.
Intelligentsus ja globaliseerumine (2020. aastatest praeguseni)
Viimastel aastatel on tehisintellekt ja 5G tehnoloogiad ajendanud droonide autonoomset arengut. Näiteks Amazoni Prime Airi logistikadroonidel on nüüd autonoomne õhkutõus ja maandumine ning takistuste vältimine. Hiinal on droonisektoris liidripositsioon, DJI-le kuulub üle 70% ülemaailmsest droonide tarbijaturust. Samal ajal tugevdavad riigid droonide eeskirju, nagu USA FAA kaug-ID eeskirjad ja Hiina mehitamata õhusõidukite lennujuhtimise ajutised eeskirjad, et lahendada õhuruumi ohutuse ja privaatsusega seotud probleeme.
